Esmaspäeval, 12. oktoobril, käis Kirepis külas Tartumaa aasta küla komisjon.
Reedel ilmus sellest ka vahva artikkel Tartu Postimehes https://tartu.postimees.ee/.../kaht-tartumaa-aasta-kula....
Aga et ära said räägitud toredad ja tegusad jutud konkureerivast Koogi külast, siis tundus veidi asjaliku jutu ruumi vähe olevat jäänud Kirepi jaoks. Kirepi täiendaks siis omalt pooltki artiklit, et välja tuua lisaks teada-tuntud Euroopa saunamaratoni rahva lemmik sauna püstitamisele ja AHHAA-pingist inspireeritud lõbusatele siltidele ka mitmeid olulisemaid ellu viidud asju ja peatselt sündivaid projekte/sündmusi.
Kirepi küla esindajad, komisjoniga ühises bussis küla ringkäiku läbi viinud põliselanikust külavanem Marju Jõks ning üks küla kogenumaid, staažikamaid ja siiani rõõmsameelsemaid põliselanikke Mairi Hurt (81) jõudsid komisjonile ja ajalehe esindajale rääkida ning näidata nii mõndagi rohkem. Samuti liikusid teises autos kaasa juba üle kümne aasta Kirepis elanud Katri Jürisoo ning Triin Vask, lisaks oli seltskonnaga liitunud Elva vallavalitsuse esindaja Kertu Vuks. Auto heaks juhiks oli Tartu Postimehe fotograaf.
Esmalt alustati ringkäiku tutvumisringiga ning sissejuhatusega - käesolev seltskond räägib täna ca kahe ja vähemagi aasta jooksul korda saadetud sündmustest, kuna Marjust sai külavanem vähem kui 2 aastat tagasi, 3. veebruaril 2019.
Ent et anda täis-ülevaade, siis alustagem algusest.
Kohtusime Lohusoo talus, kus hilisemaks tagasi tulemiseks olime katnud kohvilaua Pärna Pagar'i poolt valmistatud võileivatordi, lõhe-toorjuustuampsude ning tartalettidega.
Alustasime ringkäiku 8-kohalise bussiga liikudes.
Käesoleval aastal võttis küla samuti läbi lustaka videoreklaami ( https://youtu.be/viytRVbP5ok ) osa kaasava eelarve konkursist, läbi mille püüti kahte bussipeatusesse, kus puuduvad varjualused, need läbi sealse rahastuse tuua. Siiski läksid võidud sel korral mujale.
Järgmisena peatusime OHHOO, EHHEE, JUHHUU siltide juures, mis asetsevad valla loal Vana-Kirepi mõisa hoonete juurde viiva allee peal. IHHII silt asub aga üle maantee sildimeistrite pere talu juures. Räägitud sai lugu, kuidas idee inimestele rõõmu pakkuda, tekkis. Antud sildid pälvisid 2019 a. Tartumaa aasta projektivaba teo tiitli.
Möödusime Kirepi ainsast nelja korteriga kortermajast, kus hetkel elab vaid 1 elanik. Teised korterid on küll omanikuga, ent siiski hetkel mitte müügisolevad. Mairi arvas, et küllap kindlasti saaks siia korteri, kui keegi tahaks.
Järgnevalt peatusime Kirepi mõisa ait-kuivati juures, kus rääkisime toredast Tarmo'st, kes eelmisel aastal Maal elamise päeva kandis (ehk siis täpselt aasta tagasi), ostis läbi aastatepikkuse kaalutlemise ära selle hoone. Ta oli otsinud just sellist maakivihoonet, mille Kirepis oli leidnud, olenemata, et ise on pärit Luunja vallast. Rääkisime, et ühel hetkel, kui tulenevalt muinsuskaitsenõuete järgimise vajadusest ja muudest olulistest vajalikest toimingutest ühel hetkel bürokraatiakivid kiiremini jahvatama hakkavad, siis tuleb loodetavasti siia vahva ajaveetmiskeskus koos saali, restorani ja muude tõmbekeskuse jaoks vajalike eesmärkide täitmise võimalustega, ning ka külaaktiivil on tõenäoliselt lootust seda hoonet vajaduspõhiselt ürituste korraldamiseks kasutada. Samuti rääkisime, et järgmisel aastal, septembri lõpus saab just siin, selle ait-kuivati ees ja sees toimuma esimene sada-aastat vana traditsiooni taas-juurutamine - Kirepi laat. Vanasti oli Kirepi laat üle Lõuna-Eesti kuulus ning küla soov on ühiselt see taaselustada. Käesoleval aastal oli juba see mõte olemas, ent tulenevalt erinevate asjaolude kokkulangevusest otsustasime esmakordse laadamelu külasse toomise lükata aastasse 2021. Mairi rääkis, et tõesti, ka tema kui põliselaniku vanemate mälestused on laadast olnud omal ajal eredad - see oli väärt sündmus ning selle taastamine on tõeliselt tänuväärne mõte!
Vahepeal tuli juttu ka küla loomadest - mõisa läheduses tegutseb eelmise aasta Maal elamise päeval esmakordselt uksed rahvale avanud Kase talu oma koduloomadega. Korraldatud on lisaks Jõululusti kui Avatud talude päeva.
Ent lisaks on külas veel vaid kaks talu, kus loomi peetakse - Lohusoo talus elavad 2 lammast ning 2 parti ning perekond Arumets peab hobuseid. Lehma tõesti ei ole, viimane lehm vahetati neljarattalise muruõgija vastu ca 5 aastat tagasi.
Järgnevalt peatusime põgusalt ka mõisa peahoone juures, millest poole omanikuks ja mõisahärraks on Toivo Sõmer, kes omal ajal korraldas siin muusikalaagrit ning nüüdki pakub aeg-ajalt Kirepi mõisa-aegset (17. saj) pärinevat muusikalist elamust nii kohvikutepäevadel kui tulevastel laadapäevadel. Teise poole aga ostis vastselt ära üks seni veel teadmata põllumajandusfirma, mistõttu on poole hoone ning mõisapargi saatus hetkel teadmata.
Varasemalt, pikki aastaid küll peeti külajaanikuid ja muid kogunemisi eramaalises mõisapargis, ent... peagi tuleb juttu ka uuest külaplatsist.
Mairi veel lisas, et tema nooruspõlves oli mõisas igal nädalal toimunud kino ning tantsupidu - kogu küla oli koos ning seltskonniti nauditi neid õhtuid väga. Traditsioon kestis, kuniks hoone läks vene ajal põllumajanduskolhooside käsutusse ning kombed hääbusid.
Jätkasime sõitu, väljudes küla piiridest, ent jõudes mööda maalilisi metsateid Kalme küla Mäkumäele, kust avanes imeline, avar vaade kuldseis ehteis Kirepile. Mairi rääkis, et vanal ajal käis Kirepi laste kooli- ja kodutee Udernasse ikka üle Mäkumäe, kust ei saadud tihtipeale peatumata, kiikumata ja lustimata enne pimedat koju.
Suundusime ringkäigule raudteepoolesesse küla osasse. Marju rääkis, et küla pindala on 11.39 km2, mis on päris suur. Et aga elanikke on 123 registreeritud andmetel ning 15 mitteametlikel andmetel lisaks, siis asustatus on piisavalt hõre, et nautida omaette olemist. Komisjoniliikmed tundsid huvi, et ega siis naabrile kivi ei jaksa aknasse visatagi kui viha peale tuleb? Marju nentis, et ega meil seda viha nii väga palju olegi ja kui on, siis läheb ruttu üle. Mairi naeris, et kui ta tahaks Marjule minna kivi aknasse viskama, siis maa on nii pikk minemiseks, et selle ajaga juba läheb viha üle!
Suund sai näidatud, kus asub ajalooline kalme-koht, kuhu maetud sõja-aegsed puhkajad. Lisaks näitasime suunaliselt, kus asuvad jahimeeste seltsingu loodud loomade söögikohad, kus üles pandud ka loomakaamerad ja jahipukid. Ehk et käib elu ka jahinduse alal siinkandis.
Lähenedes külavanem Marju kodule, rääkis ta, et ka temal on plaanis lähiajal luua võimalus külarahva kokku tulemiseks katuse alla. Nimelt seisab üks üle-elu suuruses hoone pea-aegu kasutuseta ning kui veidigi võimalust tekib, luuakse sinna võimalus kino näitamiseks ning muudekski pidulisteks või bürokraatlikeks kogunemisteks juhuks kui taevast sajab pussnuge või lihtsalt vihma.
Sest hetkel veel külal külamaja kui sellist pole, kus koguneda. Kino on aga näidatud ja tantsupidu peetud näiteks Piirimäe talu hobusetallis mitmetelgi kordadel.
MTÜ Kirepi Kogukond küll saab oma väikese seltskonnaga koguneda viimasel ajal Lohusoo talu hubases kõrvalhoones või kelle juures parasjagu kord on, aga suurema seltskonna jaoks võiks siiski kuskil samuti võimalus olla kokku tulemiseks. Mis plaanist saab või kuidas/millal jõuab, eks näis. Imesid kokku ei luba. Võib-olla tekib varem võimalus külaplatsile soe koht luua. MTÜ Kirepi Kogukond ostis sel suvel kogunenud liikmemaksude ja eelmisel aastal läbi viidud Maal elamise päeva kohviku tulude eest ka suure, 5*8 telgi, mida on hea külaplatsil kasutada.
Mairi tutvustas meie küla legendaarset enda nimelist Hurda kurvi, kus omal ajal toimus avariisid, kraavisõite praktiliselt üle päeva. Väljusime taaskord küla piiridest, sel korral Tilga küla poolele. Jõudsime taas tagasi küla piiridesse, möödudes Sikamäe kalmistust, rääkides, millise tänuväärse töö tegi seal omal ajal ära Tilga külavanem Tarmo Ruder koos kaaskondsetega. Samuti nautisime taaskord päikesesäralisi vaateid üle küngaste Kirepi külale.
Jõudes peatselt külale ringi peale teha, peatusime 1919 aasta jaanuaris Kirepis löödud lahingu mälestustahvli juures. Koostöös endise külavanema Riko ning tema abikaasa Erlega, püstitus antud mälestustahvel käesoleva aasta 23. jaanuaril, lahingu 101. aastapäeval, lahingu kesksele asukohale, Kirepi bussipeatuse kõrvale, puude alla. Sinna paigutus ka kohaliku elaniku ning ajaloohuvilise Kalevi poolt organiseeritud mälestuskivi, mis küll õnneks siiani oma kohal seisab. Tahvli avamisel olid kohal Kaitseliidu Elva malevkonna esindajad ning Vabadussõja ajaloospetsialist, kes pidasid kõned ning Kirepis langenud kolme mehe auks lasti ka kolm raketti. Peale ametlikku avamisosa suunduti ühe raskeima lahinguosa üle elanud Kirepi vana kõrtsi varemete taha lõkke äärde suppi sööma.
Aga et maanteeamet pidas tahvli asukohta ohtlikuks, paigutati tahvel kuulekalt suunale, kuhu näitab maantee äärest viit "Vabadussõja lahingupaik 0,2 km".
Viimaseks peatuspunktiks aga oli enne Lohusoo talusse siirdumist külaplats.
Külaplatsil rääkisid nii Kertu kui Marju külaplatsi saamisloo - kui eelmisel aastal otsustati rahva hääletuse tulemusena korrastada talgute raames maantee-äärsete kõrtsivaremete ümbrus ja sisemus täiskasvanud võsast ja puudest, siis ilmnes, et varemete taga on tühi kõnnumaa, mis tegelikkuses ei kuulu kellelegi. Tegu oli riigi reformimata maaga. Kui 2019 aastal peeti jaanipidu imepisikesel varemete tagusel platsil, kuhu ka häid inimesi nii oma külast kui kaugemaltki, mahtus päris palju ja lõkkematerjalina kasutati talgute käigus tulnud puid, siis käesoleval aastal jäi jaanik üldse ära. Külaplatsi suure plussi kasuks räägib ka asjaolu, et tegu on nö. "kirikuga keset küla" ehk et kasutusele võetud maa-ala asub täpselt küla keskmes ning on kõigi jaoks võrdselt, mugavalt ligipääsetav.
2019 aasta oktoobriks oli Kirepi Kogukonna palve peale valla poolselt välja selgitatud, et maal olid küll omanikujärgsed pärijad, kes maast ei ole huvitatud ning läbi nendepoolse loobumise sai võimalikuks vallal võtta maa enda munitsipaalomandisse. Krunt kui selline on tegelikult 1 hektari suurune. Ning alguse saigi ideede genereerimine, kuhu, mida ja kuidas ning käesoleval aastal on veidi enam kui pool krundist juba korrastatud, niidetud ning esimesed suuremad ja väiksemad üritusedki peetud. Kuna edasised korrastustööd vajavad koppa ning tõenäoliselt mullafreesi/muid põllumajandusatribuutikaid, siis kogume veidi hinge taha raha, enne kui edasi saame tegutseda. Ent arvestades, et külaplatsi korrastustööd said alguse veebruarikuus "muruniitmisega", siis on praegune, 8 kuuga loodud tulemus ikka tõesti päris hästi õnnestunud. Et kasutuslepingu sõlmimine Elva vallaga on hetkel veel töös ning täpsemad sätted paika panemisel, ent külal on visioon ja eskiis olemas, milliseid kergehitisi soovime siin näha ja vajame edukate ürituste läbiviimiseks, siis planeeritava elluviimine läbi erinevate projektitaotluste võtab veel mõned aastad aega. Kes tunneb huvi, tuleb vaatab lähemalt 
Külaplatsil sündinud üritustest räägiti samuti lähemalt - esmalt - kuna Kirepi on teada-tuntud vahvate mõtete ja ideede ellu viimise koht, siis 2020 aasta veebruaris helistas Euroopa saunamaratoni korraldustiim ning küsis, ega Kirepil pole pakkuda üht sauna osalema. Meil polnud. Aga et asi ei jääks lahenduseta, andsime mõttele aega aktiivgrupis nädalakese küpseda ning teatasime, et ehitame ühe. Nii jäi meil aega 6 päeva saunamaratonini, et püsti lüüa kõiki vajadusi (eriti kuumavajadust ja mitmete sadade inimeste läbikäiguvõime vajadust) arvesse võttev saun. Nõnda ehitasidki meie küla mehed pimedas ja valges, külmas ja vihmas, peamiselt taaskasutusmaterjalidest 18 m2 suuruse kilesauna, mis palistatud roomatiga. Saun oli niivõrd kuum ja korralduslikult hästi süstematiseeritud, et võib öelda, et ükshäälselt võitis kõigi nende sadade inimeste südamed, kes saunamaratonil kõik saunad õigeaegselt läbida jõudsid. Kirepi saun sai XI Euroopa saunamaratoni rahva lemmiku tiitli.
Hiljem kirjutas sellest sündmusest nii EstonianWorldis kui Mediumis ning tegi videokokkuvõtte ka ülemaailmselt Eesti saunakultuuri tutvustav Adam Rang.
Et plats oleks samuti esmaselt võimeline 900 inimest vastu võtma, saigi huugama löödud murutraktorid esmase korra loomiseks ning seekordse talve pori vältimiseks toodi jalge alla kohale rullpõhk.
Edasi korrastati platsi aheltalgute korras nii üleliigseid puid-võsa-põõsaid välja juurides, lõigates ja lõkkesse seades kui miljoni-kordselt äketega läbi sõites kulu kokku kogudes. Kui hein hakkas kasvama, sai kordi ja kordi niita murutraktoriga seal tunde veetes, samuti masinat korduvalt remontides, kuna üllatuslikud künkad-kivid tegid palju pahandust tehnikale.
Tulevalt koroonast, jäid kõik Elva valla jaanikud ära, nii ka meil. Ent 22. juunil kohtusime külaplatsil ühise külasisese võidupüha-matka jaoks. Kes soovis, tuli rattaga, kes jaksas, jalgsi. Läbisime üle 7 km ning teel oli ka ülesanne - punktis, kus tõrvik, meisterda inimestest või muust kättejuhtuvast üks KIREPI täht. Kokkuvõttes saime tänu matkale väga hea ühstustunde luua ning mängu tulemusel moodustus kolm erinevat Kirepi nimetust pildis. Peale matka premeerisime endid jäätistega.
Õnneks juuliks olid viiruse levikust tulenevad piirangud lõdvenenud ning ürituste väikeses mahus korraldamine oli lubatud, saime ellu kutsuda esmakordse Kirepi juulipäeva (25. juuli). Nimelt - miks mitte luua ise traditsioone? Kui teeksimegi nii, et Võidupüha auks matkame ühiselt ja simmanit, jaanipäeva meelelist, peame juulis? Kohal oli live-esineja, Lihtne Poiss. Esines ta ka koos Kirepi küla laulufänni Kadriga, koostöö oli imeline ja nauditav. Samuti tuli avalikkuse ees kokku esmakordselt Kirepi näitetrupp, sketšiga "Sügise", millega näidati kuidas Juulituli tuli Juulipäeval Kirepisse. Üritust nautisid nii vanad kui noored ja külalisi käis ka Elvast ning mitmetest naaberküladest. Rõngu Rahvamaja eestvedamisel peeti disc-golfi tournamenti ja külarahva eestvedamisel küladevahelist köieveovõistlust ja palju muud huvitavat. Tagasiside oli igati positiivne ning seda kordas ka üle ka meie hea Mairi, kes samuti Juulipäeval käis ja külaga ühiselt kaasa rõõmustas.
Fotod Marko Hõrak.
Kui jõudsime tagasi Lohusoo talusse, näitas Marju veel eelmise aasta veebruarist kuni aprilli lõpuni koostamiseks aega võtnud külaregistrit, mille andmete kogumiseks kasutati nii Drive-keskkonda kui käis ta isiklikult ukselt-uksele nõusolekuid ning andmeid kogumas. Samuti oli Lohusoos üles seatud pildigalerii kõigist toimunud üritustest, sündmustest ja tähtsamatest tegemistest paari viimase aasta jooksul. Samuti oli komisjonil vabalt võimalik tutvuda kogutud ajaloomaterjalidega, mida on tänu Rõngu raamatukogule oma 15-cm paksune kogumik. 2020 aasta alguses valminud küla arengukava on samuti vaadeldav nii Lohusoo talus kui Kirepi küla avalikul FB-lehel.
Kokku oli pandud videokogumik ellu viidud videoprojektidest, nii endapoolsetest kampaaniatest, Rõngu Rahvamaja poolt ellu kutsutud ja meie naiste poolt näideldud reklaamklipist nii eelmisel aastal toimunud Elva valla külade olümpiale (mille ka võitsime) kui ka Võrtsjärve ääres filmitud Vahva Rahva Õhtusaatest, kus Kirepi oli külaliseks.
Samuti oli näha, kuidas meie küla alleedel sügis elab lehtede langemise ajal ning muid lõbusaid seikasid. Seda siis lihtsalt muude juttude taustaks.
Komisjon küsis - kuidas edasi, kui ka teistkordsel Tartumaa aasta küla konkursil ei õnnestu tiitlit saada? Marju vastas, et tuleme konkursile kolmandalgi korral, ent seda muidugi naljatledes. Katri lisas, et ega meie tegutseme nõnda rõõmsameelselt ikka edasi kui seni seda teinud oleme, sest kõik, mida me teeme, teeme hea meelega nii enda kodukoha kui kogukonna heaks!
Võime öelda, et välja toodud tehtu kõrval on plaanidel sama oluline osa, sest arvestades vähem kui kahe aastaga korda saadetut, on sama palju asju, mis järgneva(te) aasta(te) jooksul ellu kutsutakse. Sest unistame muuhulgas nii meie (ja ka innukalt tegutseme selle nimel) kui Koogi küla ka kergliiklusteest.
Mairi pani põrutava lõpulausega kõiki (vähemalt oma küla inimesi) kohmetuma. Kes oli kohal, see teab
Sellised olid jutud Kirepi-mailt
